A Mini Guide To Bergamo

September 23, 2016


As promised, I'm dipping my toes to travel blogger waters and putting together three little city guides from my week in Italy. For some background information, we took the flight from Riga to Bergamo, in classic budget Ryanair style and then travelled across the country all the way to Venice, ticking off Verona and Padova along the way. In hindsight, a week was a bit too little time for so many cities, but I couldn't help missing any of them, because when else am I going to have Venice only a 30-minute train journey away? 

But we started in Bergamo, a gem of a little city, with a bustling centre and an ever-so-picturesque Citta Alta (the old town, but I'm being fancy here). Early September was a perfect time to travel too, because it seemed that most of the tourists had found their way home and the city didn't feel too crowded. 
______________

Nagu lubatud, proovin kätt reisiblogijana ja toon järgmistel nädalatel teie ette kolm väikest Itaalia linnade reisijuhti. Taustainfoks nii palju, et lendasime Riiast vana hea Ryanairiga Bergamosse ja siis rändasime läbi riigi Veneetsiasse, jättes tee peale ka Verona ja Padova. Nüüd tagasi mõeldes, oli vast liiga suur amps mahutada nädala sisse nii palju linnasid, aga ma ei suutnud ka ühestki neist loobuda. Millal veel on mul võimalus istuda rongi ja olla poole tunni pärast Veneetsias?

Tagasi Bergamosse, ühte sumiseva keskusega väiksesse linna, mille kohal kõrgub hingematvate vaadete ja põnevalt looklevate tänavatega Citta Alta (ehk vanalinn). Septembri algus tundus ka ideaalse ajana, et sealset kanti avastada, sest enamik suviseid turiste oli juba kodumaale lennanud ja linnas oli mõnusalt hingamisruumi. 


STAY

Borgo San Leonardo

On this trip I completely converted into all things AirBnb, mainly because of this gorgeous apartment. With its high ceilings, romantic little details in the interiour and those petite balconies, it was the perfect stop to get into the holiday mindset. It's in a lively neighbourhood near via XX Settembre, with cafés, terraces and a bustling piazza just a walk away, so the perfect like-a-local spot.

Sellel reisil pöördusin ma täielikult AirBnb usku, peamiselt selle imelise korteri pärast. Need kõrged laed, väikesed romantilised detailid sisustuses ja muidugi imearmsad pisi-rõdud tegid sellest ideaalse esimese peatuspaiga, et end korralikult reisimeeleolusse viia. Meie I Balconcini korterike oli parajalt kesklinnas ja ühe elava piazza naabruses, nii et õhtune vein ja hommikune kohv olid eriti lähedal. 

EAT

Piazza Vecchia, 13

While wandering around the old town on our first evening and then inevitably feeling hungry in the most touristy part of town, we decided to have some aperitifs (a very Italian thing to do) and early dinner at Bar Flora, right on the corner of Piazza Vecchia. Even though it's in the absolute centre of the old town, it's not a tourist trap - most of the time we had locals in the next tables, enjoying their Aperol Spritz with some olives or chips. It's the perfect spot for people watching too! 

Kui esimesel õhtul vanalinna uitama läksime, siis muidugi läksid meil kõhud tühjaks täpselt keset kõige turistikamat linnaosa, nii et valisime aperitiiviks (väga itaallaslik muide!) ja varaseks õhtusöögiks otse peaväljaku nurgal asuva Bar Flora. Kuigi see on täiesti keset vanalinna, on see õnneks turistilõksu staatusest kaugel - peamiselt istusid meie kõrvallaudades ikkagi kohalikud, kes nautisid pärastlõunast Aperol Spritzi koos krõpsude või oliividega. Lisaks kõigele muule on see koht ka niisama inimeste vaatamiseks ideaalne! 

DRINK

Vicolo Sant'Agata 6

Hidden in an old town backstreet, this place is a real local social club, just as the name suggests. We were invited by our Couchsurfing host Stefano, the owner and mastermind behind this place, but I'm sure you'll be welcome any time. Their bar has a great selection of red wines, as well as specially brewed local beers. The night seemed too fleeting, anyway, as we enjoyed our last Italian evening and ended up in conversation with a charming old Italian man. 

See koht on peidetud ühele vanalinna kõrvaltänavale ning nagu nimigi reedab, on tegu tõelise kohalike kokkusaamiskohaga. Meid kutsus sinna Stefano, meie Couchsurfingu võõrustaja, kelle juures peatusime juba tagasiteel. Ta on selle koha omanik ja loominguline juht ning üleüldiselt üks kõige chillimaid inimesi, keda ma olen kohanud, seega ma usun, et ka küllakutseta saabudes ei aja keegi teid ära. Baaris on korralik valik punaseid veine ja spetsiaalselt Maite jaoks tehtud kohalikud käsitööõlled. See öö igatahes lendas mööda, kui me võtsimegi Itaaliast viimast ja lõpetasime õhtu vesteldes ühe imetoreda 75aastase Itaalia härraga. 

COFFEE

Largo Rezzara 4

Italy may be most famous for the food, but coffee is also high up on that list. Being a self-declared cappuccino-expert, I was eager to see if the country lived up to the expectation and thanks to this little place, it did. It was perfectly close to our flat in the lower town, so we gladly spent two mornings there, enjoying the coffee, the passersby and the early sun. The interiour had awesome industrial vibes to it, which would have definitely charmed me on a rainier day. And just now, googling the place for this post, I realised that they also serve decent food and have some more of that interior goodness deeper in the café, which explains a bit the crowds in front of it during late evening. 

Itaalia on küll kuulus oma rahvusköögi poolest, aga ega nende tiitel kohvikuningatena kaugele maha ei jää. Olles end kuulutanud mõneti cappuccino eksperdiks, olin ma tõesti põnevil, kas kohv on tõesti nii hea, nagu arvata võiks ja tänu sellele kohale ei pidanud ma kohe reisi alguses pettuma. See kiire kohvik oli meie korterile parajalt lähedal, nii et veetsime seal hommikukohvi juures, möödujaid vaadates ja varast päikest nautides tervelt kaks hommikut. Äge pisut industriaalne sisekujundus oleks mu vihmase ilmaga ka kindlasti ära võlunud. Alles nüüd postituse jaoks aadressi kontrollides avastasin, et seal on ka korralik söögivalik ja veel vägevam interjöör sügavamal kohvikus, mis mõneti selgitab ka melu, mis seal ees isegi hilisõhtul oli. 


DO

Citta Alta and the furnicular
Via Vittorio Emanuele II

An undeniable highlight of Bergamo is the darling old town. I am a sucker for views, a total architecture nerd and all in all find terrific joy in cobblestones streets and narrow houses. The Citta Alta has a lively centre, but I'd recommend to just get lost in the streets, as this really is one of the most romantic little places I've been to. Once you're done with all the walking, take the furnicular back to the lower town. Not many cities have these as part of their public transport system and the ticket is well worth the fun, the views and the energy you save. 

Bergamo vaieldamatu tõmbenumber on armas vanalinn. Ma olen muidugi kõige suurem vaate-entusiast, täielik arhitektuurinohik ja üleüldse naudin munakivitänavaid ja neid ääristavaid kitsaid majakesi. Citta Alta pakubki täpselt kõike seda, aga ma soovitaksin elavast keskusest ka pisut eemale uudistada, sest tegu on absoluutselt kõige romantilisema väikese vanalinnaga, kus ma käinud olen. Ja kui juba kõndimine ära tüütab, saab allalinna tagasi sõita funikulööriga. Vähestes linnades on sellised vahvad raudteed ühistranspordisüsteemi osa ja väike piletihind on seda lõbusat sõitu, vaateid ja säästetud kondijõudu igatahes väärt. 

EXTRA

Lovere

The lakes of Lombardy are famous beyond words and a popular holiday destination, but Iseo is the smallest and least known of them all. We took the bus from Bergamo to Lovere, a quaint little hillside town just in the northern shore of the lake and it's pretty much the most gorgeous place I've ever been to and even though I verge on the hyperbolar quite a lot, this is totally rational. Imagine the Italian Alps surrounding a turquoise lake, eating gelato on the boardwalk and having seafood spaghetti for dinner. 

Lombardia järved on maade ja merede taha kuulsad kui idüllilised suvituskohad, Iseo on neist kõige väiksem ja siiani vist ka kõige vähem populaarne sihtkoht. Me sõitsime maaliinibussiga Bergamost tunnikese välja ja jõudsimegi ahhetamapanevate vaadetega Loveresse, kus meid ootas väike suvituskülake, helesinine järvevesi ja ümberringi kõrguvad Alpid. Kuigi ma kipun oma sõnadega tihti liialdama, siis siinkohal võin täiesti jalad-maas-kindlalt öelda, et Lovere ja Iseo kaldad on vaieldamatult üks kõige maalilisemaid kohti, kus ma elus käinud olen. Kujutage ette türkiissinise järve ääres promenaadil gelato söömist, seejärel ehedat mereannipastat õhtusöögiks ja siis korteriaknal Prossecco joomist, vaadates unne suikuvat hilissuvist vanalinna. 

Walks In Bergamo

September 22, 2016


Buongiorno, Italian posts! I'm well back into my everyday routine here and our picture-perfect getaway to Italy seems like a million miles away (whereas it's only been a week...). Nothing like those autumnal temperatures and long days at work to welcome a girl back home! However I plan to guide you though that week in Italy and put on a brave travel blogger face, if you'll bare with me and my holiday pictures. 

As this is first and foremost a style blog, then clothes get first credit. Mainly this dress that, believe it or not, hung in my closet waiting for its flight to Bergamo for three months. Through the whole summer I wouldn't allow myself to wear it to any event, not out on the town, nowhere, because that became my "Italy dress" the moment I saw it in store. Please tell me I'm not the only one coming up with too much of a character persona for a piece of clothing? I just find some weird creative satisfaction when I come up with an outfit to perfectly suit my surroundings, as vain as that might sound. 

I do feel that the dress was worth the wait. The scarf-like pattern really did complement the centuries-old buildings of Bergamo Alta, the old town of dreams! I didn't put too much effort into looking up sights for this trip, so you can imagine how positively surprised I was to find out that Bergamo has a bit more to offer than a budget airport. The fairytale surroundings ooze calmness, even though there's a busy Italian hustle and bustle on the streets. And don't even mention the views! Coming from a country that can't really boast with any mountainous terrain, seeing the Italian side of the Alps was slightly surreal at times and we excitedly pointed to the mountaintops one too many times. 

More travel talk in my next post! 
______________

Ciao, Itaalia postitused! Ma olen ehk liigagi hästi igapäevatoimetustesse sisse elanud ja meie piltilus Itaalia puhkus tundub mägede taga olevat (kuigi tegelikult on sellest möödas üürike nädal). Oma osa on muidugi andnud ka krõbedad sügiskülmad ja pikad tööpäevad, mis suudavad igasugused puhkusemõtted tõhusalt peast pühkida. Siiski ei pääse te mu puhkusepiltide vaatamisest ning paari järgmise postitusega teen pähe ka reisiblogija näo (Blogiauhinnad 2017, hoidke alt!), et muidugi ise meenutada ja teilegi reisipisik kallale ajada. 

Kuna Bowtie Diary näol on siiski tegu eelkõige stiiliblogiga, saavad ka riided esmajoones tähelepanu. Peamiselt see kleit, mis, uskuge või mitte, rippus pea kolm kuud niisama mu kapis ja ootas pikisilmi lendu Bergamosse. Ma ei lubanud endal seda terve suve kuskil kanda, ei üritustel, ei kohvikus, ei kuskil mujal, sest kohe, kui poes seda nägin, sai sellest kleidist minu "Itaalia kleit". Palun öelge, et ma ei ole ainus, kes riietele täiesti ebavajalikud iseloomud ja isikud mõtleb? Nii edevalt, kui see ka ei kõla, siis ma lihtsalt leian selles mingit loomingulist naudingut, kui saan mingit komplekti riideid kanda nende jaoks ideaalses ümbruses. 

Ja mul on tunne, et see kleit oli oma ootamist väärt. Seda sallimustrit tõesti täiendasid Bergamo vanalinna sajanditevanused maja imehästi. Kuna ma otsustasin sel reisil võimalikult vähe plaane teha ning selle otsusega jäid välja uurimata ka kõik kõige tähtsamad vaatamisväärsused, siis olin tõesti üllatunud, et Bergamol on pakkuda enamat kui odavlendude lennujaam. Kõik oli nii rahulik, nii kaalutletud ja mõnus, samas kui tänavad ikkagi kihasid itaallastest. Ja neid vaateid ei tasu üldse mainidagi! Olles harjunud Eesti mastaabis mägedega, lõid Itaalia mäed meid esialgu täitsa pahviks ja eks me reisi lõpulgi näitasime nii mitmel korral näpuga kõrgete mägede suunas. 

Aga rohkem reisijuttu juba järgmises postituses! 


Dress- Oodji, Bag- Pepe Jeans, Shoes- Debenhams

Follow me on FACEBOOK INSTAGRAM TWITTER

Dorm Room Decoration Ideas

September 14, 2016


Not a lot of things excite me more than the prospect of one day having a place of my own and getting to decorate it to my heart's content. Which in my case means a load of plants, pictures on every wall and an unhealthy amount of nostalgic trinkets here and there. And a cat. Until I have a place of my own in the most Holly Golightly of ways, I'll have to do with little personal details and clever interiour planning. So I present to you, a few tips and tricks that I've happily practised in my current dorm room. 

As far as dorm rooms go, they're impersonal, verging on sterile and made in the cheapest of ways. Our room has dark green tables and cupboards creating the overall feel and rows of shelves lining the walls. As storage options are limited and to me, having order in things is so important in making the room feel great (oh, hello, domestic goddess Anthea Turner!), I diy-ed a bit and turned a few old shoeboxes into pretty storage boxes. A generic wicker basket just wouldn't do and now, instead of having stuff lying around on shelves, they're neatly in boxes. 
______________

Hästi põnev on mõelda, kuidas mul kunagi on päriskodu, mida ma saan sättida ja kujundada nii, nagu süda soovib. See tähendab siis taimekesi, ägedaid plakateid seintel ja väikeseid nostalgiadetaile siin-seal. Ja võib-olla kassi. Aga kuni mul ei ole seda päris oma kohta täpselt sellises mõttes, nagu unistas Holly Golightly, siis pean hakkama saama mõne väikse detaili ja kõva planeerimisega. Nii et esitlen teile paari sisustusnippi, mida olen oma praeguses ühikatoas rakendanud. 

Nagu ühikatoad ikka, ei ole ka minu oma liiga põnevalt ega kaunilt sisustatud ning kannatab pigem steriilsuse ja odava väljanägemise käes. Kõige hullemad on need tumerohelised lauad-kapid, mis annavad suure osa toa ilmest, seinapinna võtavad enda alla riiuliread. Kuna panipaigaruumi väga ei ole ja minu jaoks on just eriti tähtis, et igal asjal oleks oma koht, siis tegin vanadest kingakarpidest riiulitele asjade ära panemise karbid. Tavalised punutud korvid mulle väga ei meeldi, liialt raha ka ei tahtnud raisata ja nüüd on iluasjad ilusti oma korvikeses, juhtmed ja juukseasjad teises ja riiulil ei vedele niisama miski. 


It's also safe to say that the bed takes up at least half of the room, so bedding can't just be any other plain one. This pastel one is from Primark and was a bargain, to say the least, but a plain white one with some colourful pillows would also do. Cosy blankets and some fluffy socks make bedtime (that's laptop in bed, reading blogs) a lot nicer.

As far as dorm rooms go, there's usually no wallpaper and a lot of restrictions about what and how you can put on the walls (no remodelling here!), so to avoid living in a greyish box I propose two friends of an interiour-savvy student: good old adhesive putty and some funky washi tape. I've stuck printed out pictures on my wall, as well as given the room some colour with a few randomly arranged postcards. No need to buy all the picture frames! 
______________

Kolmas suur ruumiröövel meie toas on voodi, mis laiutab põhimõtteliselt poole põrandaruumi peal, seega voodilinade valik on üks olulisemaid sisutuselemente. See piltidel olev pastelne komplekt on Primarkist, aga järgmiseks panen täielikult valged linad, kuhu peale sobiks hästi näiteks värvilised padjad. Kuna ma kodus olles veedan voodis päris palju aega (ehk siis vaatan sarju-filme ja kirjutan blogi), teevad mõnusad tekid, padjad ja soojad sokid selle olemise palju mõnusamaks. 

Ühikatoad on tihti ka suhteliselt tapeedi- ja seinavärvivabad ning ega nende seintega midagi peale hakata ka ei lubata. Seega hallis kastis elamise asemel pakun välja ühe sisustushuvilise tudengi kaks head sõpra: vana hea tahvlinäts ja värviline teip. Ma olen seintele kleepinud fotosid ja andnud natuke värvi suhteliselt suvaliselt paigutatud postkaartidega. Pole vaja osta pildiraame ega puurida seintesse auke!


Things are also scarce furniture-wise. Even if I wanted to, I wouldn't fit an armchair or a side table in the room. So I've improvised a bedside table of to-read books (would also work with magazines) to keep my phone and cup of tea on. It's also a nice reminder to get on with the reading, even during the semester, when the material is a bit more academic. 

Asjad ei ole kõige põnevamad ka mööbli osas. Isegi kui ma väga tahaksin, ei suudaks ma sinna väiksesse tuppa mahutada näiteks mugavat tugitooli või praktilist lauakest voodi kõrvale. Seega improviseerisin endale öökapi hoopis raamatutest (kuigi ajakirjad töötaksid sama hästi, aga need kaunistavad mu kirjutuslauda), et saaksin seal peal hoida telefoni või teetassi. Mõnes mõttes tuletab see ka meelde, et võiks raamatud tihemini lugemiseks kätte võtta, eriti kooliaasta keskel, kui lektüür on väheke akadeemilisem. 


All in all, it's all in the little things! Candles are always an investment into cosiness, as are fairy lights and a few plants. I do buy flowers every now and then, but actual house plants just have so much more value (this gorgeous Aloe Vera was only ten euros, with the pot!). Just as long as I don't buy too many plants that need to survive the next house moving.

Lõppude lõpuks loevad väikesed asjad! Küünlad on alati hea investeering, et kodu hubasemaks muuta, sama eesmärki täidavad ka taimed ja tulukesed. Aeg-ajalt ostan ka lõikelilli, aga potitaimed on oluliselt soodsamad (sain selle aaloetaime koos potiga ainult kümne euro eest!). Loodetavasti ei osta ma siiski nii palju taimi kokku, et järgmine kolimine keeruliseks muutuks. 


Candles- Stockmann Casa and H&M Home, Bedding- Primark, Throw and pillows- Ikea, Plant and pot- Bauhof // Küünlad- Stockmann Casa ja H&M Home, Voodpesu- Primark, Päevatekk ja padjad- Ikea, Taim ja pott- Bauhof

The Everyday Beauty Routine

September 10, 2016


Hello, ultimate girlie post! I think I've reached peak "blogger status" now that I'm revealing my make-up routine, although I feel like calling it a routine is a bit far-fetched. Having tried the beauty blogging scene for a while and not being afraid of brushes, blushes and bronzers anymore, I've just developed a few firm favourites which seem to make me look decent even on the busiest and most tired mornings. I've tried and tested and finally feeling content with the insides of my make-up bag I decided to share, in case there's any other beauty novices out there. 
________

Mulle tundub, et olen viimaks oma meigikoti sisuga (ja oma meikimisoskusega) niivõrd rahul, et saan oma igapäevaseid lemmikud julgelt ka teiega jagada. Mõnda aega olen juba ilublogimise maailmas katsetanud ja kuigi ma pintsleid ja päikesepuudreid enam ei karda, siis kindlasti ei tunne ma end meigimaailmas veel liiga julgelt. Küll aga saan nendele allolevatele toodetele loota ka kõige kiirematel ja väsinumatel hommikutel ja mõtlesin oma kindlaid kaaslasi jagada, juhuks kui teie seas on ka mõni meigimaailmas arglikke samme tegev neiu. 


Starting with the base, I used to be a lover of matte foundation, but after I ran out of the last one I turned to the trustiest source - a coworker with perfect everyday make-up - and she suggested I try the Loreal True Match. Finding the right shade was a bit tricky, because their fairest tones even looked a bit too rosy on me, but I find that some powder balances it off nicely. However, the real hero here is a Beauty Blender sponge*. It keeps the foundation so even that my face literally looks a bit airbrushed! 

Off to giving my pale self some summery glow! I'll probably scrap the bronze for winter, but as long as there's a hint of a tan out there, I go over my face with Ciaté's Bamboo Bronzer* and then give a bit of contour with The Balm's Bahama Mama. The pigment on that is intimidatingly heavy, but a light tap on the brush and a swish under my cheekbones does the trick without giving me a total Kim K vibe. 
________

Kõigepealt muidugi meigipõhi. Varem olin suur mati jumestuskreemi fänn, aga kui viimane selline otsa sai, küsisin nõu usaldusväärsest allikast - alati ilusa meigiga kaastöötajalt - ja tema soovitas mulle Loreali True Match jumestuskreemi. Õige tooni leidmine võttis küll tükk aega, sest isegi nende kõige heledamad kreemid jäid minu nahal pisut liiga roosakad, aga lõpuks avastasin, et päikesepuuder tasakaalustab selle tooni kenasti ära. Meigipõhja põhiline kangelane on aga Beauty Blenderi* švamm. Uskuge või mitte, aga see on tõepoolest nii tõhus, et kohati jääb mulje, nagu oleksin mingi korralikuma filtri oma näole peale tõmmanud. 

Jume andmiseks on mul kaasas Ciaté Bamboo Bronzer*, mille küll talve tulles vist järgmist suve ootama jätan, sest mingist päevitusest on detsembris narr rääkida. Küll aga jääb oma kohale alles The Balmi Bahama Mama, millega teen paar pintslitõmmet põsesarnade alla. Kontuurimise jaoks on see päris hea tugeva pigmendiga ja kuigi mul on igapäevane hirm põsealused liiga pruuniks võõbata, olen ma siiani suutnud päris hästi piiri pidada, kui pintslilt üleliigse puudri maha koputan. 


After foundation and good old powder, blush was the next product that I dared to test once I started wearing make-up sometime in my late teens. The Balm's Hot Mama has proved to be the best one yet and I think it's safe to say that I'm slightly addicted to the gold shimmer in it. Talking about shimmer, there's nothing like Ciaté's Glow Pop highlighter* to give a girl some glow. The creamy texture melts under my fingers as it blends perfectly into the foundation. A perfect wake-me-up trick is to dab some of it in the corners of my eyes - works almost as well as coffee! 

Lastly, the mascara in my make-up bag is the bloggers' favourite Maybelline Lash Sensational, which has a two-sided brush for the longest and thickest lashes. I think I'm on my third one so far and it's yet to meet a rival. I also thought I'd throw in my favourite perfume ever, which is Burberry The Beat. It's the closest thing I have to a signature scent and I fear the day they stop making it. 

Let me know your favourites in the comments' section, because I'm still on the lookout for a good concealer and so far, I haven't found the need to do anything with my brows. Room for improvement? I think so! 
________

Järgmiseks põsepuna, mis on olnud mu meigikotis enam-vähem sellest ajast peale, kui ma kunagi hilisteismelisena enda meikimist avastama hakkasin. Siiani on lemmiku kohale jäänud The Balmi Hot Mama, sest selle roosa toon on mõnusalt soe ja sädelus seal sees parajalt sõltuvusttekitav. Sädelusest rääkides, siis paljuotsitud tervisliku ja särava jume annab mulle Ciaté Glow Pop*. See on mõnusalt kreemine ja põhimõtteliselt sulab jumestuskreemiga kokku, kui see näpuga põsesarnal laiali hõõruda. Hommikune ärkamistrikk on panna natuke sädelust silma sisenurka - töötab pea sama hästi kui kohv! 

Muidugi ei puudu mu meigikotist ripsmetušš, mis on vast aastakese muutumatult olnud Maybelline Lash Sensational. Sellele on raske vastast leida ning mulle tundub, et ma ei ole ainus blogija, kes selle tihendavast-pikendavast harjast nii arvab. Lõpetuseks pidin pildile panema ka oma kõigi aegade lemmiklõhna Burberry The Beat. Olen seda kandnud nii kaua kui mäletan ja pisut kardan päeva, kui selle tegemine lõpetatakse!  

Jätke kindlasti kommentaariks vihjeid enda lemmiktoodete kohta, sest ma olen praegu ühe korraliku peitekreemi otsingus ja siiani ei ole näinud mingit põhjust oma kulmudega midagigi ette võtta. Arenemisruumi vist on? 


Products marked with a * are press samples/gifts. / Tärniga märgitud tooted olen saanud kingitusena maaletoojatelt või edasimüüjatelt.